KOOS ON TORE JA HÄÄ!

KOOS ON TORE JA HÄÄ!

29 november 2006

luuletus magusast

Magus käib üle pea,
magus on väga hea.
Kui ei ole raha, mida siis teha,
raha polegi nii tähtis,
hoopis tähtsam on magus.
Sa kuupäeva meeles pea,
millal pidid sööma magusat head.
Aita teisi ,
nagu meidki.

Emma-Leena ma mõtlesin ka jutttu"KOERAPOEG PÄTT",
SEE JUTT ON MUL POOLELI, AGA MINA TEGIN SELLE MIS MEIE KODULEHEKÜLJEL ON.

KOERAPOEG PÄTT!!


Ühel kenal päeval ostis mind ära tundmatu poiss kolme( mingi asja eest). See poiss tundus sõbralik olevat ja tore ka. Sõit sinna oli väga lõbus.Kui me mingisse majja jõudsime,siis see oli minu arust väga ilus. Korras ja hästi paigutatud mööbel. See oli vist tema maja. Siis ristis ta isa mind kohe Pätiks. me hullasime nagu lust ja lillepidu!!! Ükspäev pidi poiss minema kooli.
Seda ta tegigi. Seni kuni aga poiss koolis oli pidin mina ju omale tegevust leidma. Ma kiskusin ning närisin toole ja rabelesin ja sikutasin jne. Kahe nädala pärast helistas ta ema mingile isa, kes oli keegi pianist.Poisi perele toodi mitme päeva pärast suure toa laiune must asi, see tundus kapi moodi olevat, kuid ei olnud - see oli klaver. Siis läks poiss jälle kooli ja mina olin koos tema emaga kodus. Mul ei olnud jälle midagi teha ja viimaks ma leidsingi endale tegevust. See oli nimelt klaveri närimine.Tema ema nägi ja mina tegin. Nad otsustasid mind viia maale kahe hästi vana inimese juurde...

27 november 2006

lemmiktund


Lemmiktund on enamus lastel kindlasti kehaline kasvatus. Sestap tegi Heike meist tunni ajal mõned pildid - see oli päris keeruline, sest liikuvad klassikaaslased olid väledamad kui fotovälgatus ning mõni pilt kippus kiiruse tõttu uduseks venima. Meie klassi lapsed on kehalise kasvatuse tunnis peaaegu alati väga lõbusad ja üksteist toetavad. Ergutushüüdeid "Tubli!" ja "Väga hea!" kuuleb sageli. Väga ägedate pallimängude ajal kipub mõne poisi näoilme küll pilve minema(eriti kui kaotus lehvitab), kuid õnneks on olemas tasakaalukad sõbrad, kes ärritunud olevuse tasapisi maha jahutavad. Viimasel ajal on meie tüdrukud hakanud tulemuslikult palli püüdma ja poisid on neile selles kõvasti toeks olnud. Aitäh, poisid!

Tiiu Toenglamang

kalatund


Kalatund on lahe tund...Seekord õppisime loodusõpetuses kalu ja konnasid. Et kalu veidi lähemalt uurida, tõin klassi mitut liiki erinevaid kalu. Kalad pärinesid Pärnu sadamas tegutsevast uurimiskeskusest. Istusime siis tunni ajal põrandal ringis ning vaatasime üksipulgi üle soomused, keha kuju, katsusime lima, hambutuid kalasuid, lõpuseid, uimesid ja nende asukohti, kalamarja, niiska, ujupõit jne. Klass täitus küll "meeldiva" kalaaroomiga ja õpetaja käed nägid veidi võikad välja, aga julgemad uurisid vahetunnis kalu edasi. Igatahes on päris asi parem kui pilt või foto ja ehk jääb õpitu ka paremini juuste alla kinni.

Tiiu Tint

head soovid


Head soovid kuluvad marjaks ära igaühele meist. Kooli sünnipäeval soovisime koolile pikka iga, palju õpilasi, uut ja põhjalikku remonti, lahtisi uksi, armastust ja soojust, spordisaali võimalikku valmimist, puhtust, valgust, tarkust jne.

Tiiu Tulevik

juubeliaktus


Kooli 35. sünnipäeva auks korraldati lausa kolm aktust. Meie osalesime neist esimesel. Aktusel kinkis iga klass koolile kingituse ning laulis, mängis pilli või luges luuletusi. Meie, kolmandikud, esinesime koos lauluga "Kingarokk". Seejärel süütas Oskar meie klassi kringil oleva küünla. Timo ja David viisid küünla koos klassi, kus see sai asetatud Oskari ja Patricku abil klassi tassitud kringlile. Seejärel lõikasime kringli magusateks suutäiteks ning iga laps soovis enne kringlitüki haaramist sünnipäevalapsele ühe südamest tuleva soovi.

Tiiu Tükike(magusat)

26 november 2006

Onu Heino vaatas mööda

ONU HEINO KÕNDIS MÖÖDA VAIKSET KÜLATÄNAVAT.VILISTAS JA VAATAS PILVIONU HEINO KÕNDIS MÖÖDA VAIKSET KÜLATÄNAVAT.VILISTAS JA VAATAS PILVI, PÕRKAS VASTU VÄRAVAT.

ONU HEINO SÕITIS MÖÖDA, PANI JÄRSKU PIDURIT.AUTO PÖÖRAS OTSA RINGI, VISKAS VÄIKEST VIGURIT.

ONU HEINO VAATAS MÖÖDA KEHTESTATUD KORRAST.TEGI AINULT SUURED SILMAD, NAGU TULEKS NORRAST.ONU HEINO ISTUS MÖÖDA PEHMEST TUGITOOLIST.TAHTIS KÕIGE PAREMAT, KUID KUKKUS VÄLJA KOOLIST.

ONU HEINO ASTUS MÖÖDA NAGU MÕNEST POSTIST.ÕUN JUST KUKKUS LAGIPÄHE TELEFONIPOSTIST.

ONU HEINO RÄÄKIS MÖÖDA, RÄÄKIS AIAAUGUST.VÄLJAS POLNUD PAKANE, VAID HOOPIS SUME AUGUST.

ONU HEINO ELU KULGES MÖÖDA KIVISID JA KÄNDE.VÕTTIS PÄIKEST, PIKUTAS JA MÄNGIS LAUAMÄNGE.

24 november 2006

MINA ISE:

Olen tüdruk,
juukseed on kollased,
meeldib unistus,
hommiku uni,
normaalsest majast,
mitte rikkust ainult natuke,
vaid hoopis tööst ja elust,
tennise mängija ja ka tantsija,
vist ikka ka ratsutaja,
suurim soov on oma hobu,
väike väsimus ja palju õppida,
mulle maitse magus,
ka hapukoorekook,
soovi palju sõpru,
mitte haigeks jääda,
tahaks saada ratsutajaks,
mina olen upsakas ja kobakäpp
tegelt vahest pirtsutan ka.

23 november 2006





KOOLI SÜNNIPÄEVANÄDAL

Juba paar nädalat on meie kool ja klass elanud sünnipäeva-meeleolus. Eelmisel nädalal panime kirja oma luulevormis mõtted koolist ning seejärel maalisime kolm suurt plakatit vanast koolihoonest. Luuletused said kirjutatud plakatite peale. Meie kunstilooming ripub kooli välisukse kõrval stendil.
Siis kogusime hulganisti loosinänni ning osalesime vahval ja lõbusal loosimisel isegi.
Laululapsed on terve nädala saanud mudilaskoori proovidel oma oskusi lihvida ning Helo Liis valiti juhtima 24. novembri aktust.
Kuna iga klass kingib koolile sünnipäevaks kauni kingi, siis tuli meile appi Davidi ema-isa. PALJU TÄNU DAVIDI PERELE EKSOOTILISELT KAUNITE DRAAKONIPUUDE EEST - NEED LEIAVAD MEIE KOOLIS KINDLASTI VÄÄRILISE KOHA NING PALJU IMETLEVAID SILMI. AITÄH MEIE KÕIGI POOLT!!
MEIE KLASSILE KINKIS DAVIDI PERE VEEL VÄGA HURMAVA FLAMINGOLILLE - HOIAME JA HOOLITSEME KOOS VÕLUVA TAIME EEST, EKS!
Homme ongi siis see päev - kooli 35. juubel. Külalisi ja aktusi saab palju olema.

PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE, KES ME IGA PÄEV SAAME OSA SINU SEES OLEMISE SOOJUSEST - KOOLIMAJA!!

TIIU

20 november 2006

Unehaldja sõber tigu

Kui jääb õhtu igavaks-uni pühitud kui peoga,
unehaldjas tuttavaks teeb sind oma sõbra teoga.

Tigu kaasa sinu võtab, käies oma rada.
Millimeeter minutis- mis seal ikka kihutada!

Ketlin

Unehaldjas kingib kiisu

Siis, kui ema lapsel võtta kassikest ei luba,
unehaldjas appi tõttab. Näu! Kass kohal juba!

Kiisu tuleb lähemale, laps jääb ruttu tuttu.......
Kasside allergiast pole unes üldse juttu!

Ketlin


Unehaldjas kiigub kuu peal

Kui sul üksi kurb on, siis istud, murevõru suu peal,
aga haldjalaps Aliis naeratades kiigub kuu peal.

Sulle lehvitab ta, näed? See ei loe, et öö on tume-
siis, kui magama sa jääd, saadab sulle kuldse une!

Oi, kui mõnus paik on säng siis, kui unevärav paotub!
Unehaldja killumäng sinu silme ette laotub...............


*killumäng: puzzle

Ketlin

18 november 2006

Anektoodid

Jänes leiab maast 50 senti
ja läheb küsib kohe rebase
onu käest.Kas see on suur
raha."jah" vastab rebase
on.See on väga suur raha.
Jänes ütleb no ma lähen
siis poodi.Jänes on poes
ja ostab endale suure.
Hunniku asju.Küll ta ostab
video maki ja teleka suure.
Põhimõtselt ta ostab poe
tühjaks.Ja paneb 50 sendise
lauapeale.Poe müüija vaatab
suurte silmadega otsa ja jänes
vastab noh tagasi pole anda w.


Pime ja kurt lähvad kinno.
Kurt lõugab järsku pange kõvemaks
ma ei kuule mitte midagi.
Pime ütleb no mis sa lõugad.
Film pole veel alanutki.

Juku ja vanaema lähvad
poodi.Juku leiab poodi
minnes maast 25 kr.
Hakkab üles võtma ja
vanaema ütleb ära võta
ära võta.Maast ei tohi midagi
võtta.No Juku siis ei võtta.
Lähvad edasi ja vanaema komistab
ja kukkub.Ja ütleb Juku
pojuke aita mind püsti.
Juku läheb tähtsa näoga mööda
ja lausub maast ei tohi asju korjata.



Vanaema läheb poodi ja
ütleb jukule et kui tädi
Mare tuleb ja küsib
Kui vana Vanaema on
siis ütle 65. Aga kui ta
küsib kui vana sa oled
siis vasta et 6.Kui ta küsib
kus lehm on vasta karjamaal
heina söömas.Kui ta küsib kus
isa on siis vasta.Sõidab äri
asjus lenukiga.Kui ta küsib
kus ema on vasta et tööl.
Juku ütleb ok.Tädi Mare tuleb
ja küsib kui vana su vanaema on.
Juku vastab 6.Mare küsib kui
vana sa oled Juku vastab et 65.
Mare küsib kus lehm on. Juku vastab
tööl.Aga kus ema on.Juku vastab karjamaal
heina söömas.Aga kus siis isa on.
Juku vastab ta juba ammu
ajalehega wc.

17 november 2006

NALJAD

Vanamutike peab pangas
tsekile alla kirjutama, aga
ta ei saa aru, kuhu ja kuidas.
"kirjutage nii, nagu te tavaliselt
kirjutate," annab kassiir nõu.
Vanamemm võttis pastaka ja
kirjutas tsekile: "Suudlen teid
kõiki. Teie tädi Eliisabet."

Väike poiss mängib aias.
Äkki näeb ta siili. "Ema
tule ruttu su kaktus
jookseb ära!"

"Emme, ostame ahvi!"
"Mis sa nüüd, Jukuke!
Mõtle ise, mida me talle
süüa anname?"
"Ostame ahvi loomaaiast-
seal on ju sellised loomad,
keda on keelatud toita!"

Mari on loomaaias ja loeb
sebraaediku küljes rippuvat
silti: "Ettevaatust, värskelt värvitud!"
"Äh, kuidas petavad!" pahandab
Mari. "Ja mina mõtlesin, et
need triibud sebra peal
on ehtsad!"

Ketlin

KOHUKE

Martsipan või marmelaad-
kohukeses sees on nad.
Vahel küpsis moosiga
kohukese peal on ka.

Lapsel kõht kui pilli lööb,
kohukest ta rõõmsalt sööb.
Kõht siis täis saab kiiruga,
võibki minna mängima.

Isalgi on naerul suu,
poes kui kohuke on uus.
Ta on meil ju maiasmokk,
köögis põhiline kokk.

Vanaemal hambaid pole,
elu magusata kole.
Appi tuleb kohuke,
põses naerulohuke.

Kui su meel on kurb ja kole,
abinõud siis teist ei ole-
Poodi tõtta ruttu sa
kohukesi valima!

Ketlin Saar

15 november 2006


JOTIGA JÄNDAMISED...

Jändasime ja jaurasime täna jubedalt i ja jotiga. 3a jütsidel juubeldasid jotid i-de jalus ja jalamaid jooksis Maia asemel maja metsa poole. Juhtus ka seda, et poodi minnes ei toodud sealt mitte saiu vaid saju ning jätkuvalt luges keegi ajakirjade asmel aiakirju. "Julmalt rangete juhatuste" saatel jätkus järelejätmatu jõukatsumine i ja j-ga terve tund. Viimaks jäädvustas iga jotimeister oma oskused tunnikontrollis. Järeldus jonnakast jotiga jukerdamisest - julge jotisõbra rind on rasvane või jotine - jõudsime jõudsalt imehea tulemuseni. Kolmel julgel tuleb i ja jotiga järgmisel nädalal veel jõudu katsuda, sest nagu nägime - harjutamine teeb .... (kelleks iganes!).

Tiiu Jotitaja

KUU

Ei tea, kuidas Kuu tekkis-
kas keegi tema kaevas?
Kas keegi teda mekkis,
kes oli sellel ajal taevas?

Kuidas Kuu taevasse sai?
Kas aitas teda pisike hai?
Kindlasti aitas teda Päike,
kui ta oli alles väike.

Ei, Kuud keegi ei aidanud,
ta ise lendas sinna,
sest pisikesed linnud
tahtsid minna sinna.

Need linnud muutusid Kuuks,
täiskuuks, noorkuuks.
Seda Kuud ei saa alla tuua,
ta tahab ennast uueks luua!

Ära too Kuud alla,
ära lase teda valla,
sest muidu ta jookseb ära
ja teeb suurt kära.

KONTROLL

Bussides ja trollides
käib kontroll kontrollides.
Kui su piletit ei ole,
bussides siis sõita kole.

Kui sind varas kinni püüab,
siis sa appi hüüad.
Aga kui kontroll sind püüab.....
Mida sina siis hüüad?

Ketlin

13 november 2006

JUTUVESTMISE KONKURSS KOOLIS

Täna toimus meie koolis algklasside jutuvestmise konkurss. Eelmisel nädalal proovisime oma oskusi klassi ees - pabinat ja kõhklemist oli parasjagu. Klassis esinesid Timo, Helo-Liis, Renate, Oskar, Janely, Georg-Kaspar ja Kadri. Tänane koolis toimuv konkurss viidi läbi õpetajate puhkeruumis, kus põles kamin ja küünlad - õhkkond oli just jutuvestmiseks sobiv. Nimelt jutustati vanasti lugusid just õhtupimeduses tulevalgel. Meile oli külla kutsutud ka päris ehtne jutuvestja, kes julgustas ja andis nõu, kuidas see oskus kõige paremini välja kukuks. Kooli võistlusele läksid Helo-Liis, Renate, Oskar ja Janely. Kõik esinesid väga tublisti ja said kiita. Ka Timo sai oma loo kenasti ära rääkida. Kui oli vaja otsustada, kes läheb linna võistlema, siis kaheldi Oskari ja Hanna-Mai vahel, sest mõlemad jutustasid kõige muhedamalt. Valik otsustati Hanna-Mai kasuks, sest Oskari jutt oli veidike pikk suure konkursi jaoks. ÕNNE JA EDUKAT ESINEMIST HANNA-MAILE! Meie saime aga ühe kogemuse võrra rikkamaks.

Tiiu

MILLEST KOOSNEVAD MEIE KLASSI ISAD?

Isadepäev seljataga-aeg teha kokkuvõtet. Iga isa sai oma koostisosad üle loendada isadepäeva kaardilt-kindlasti tuli tuttav ette! Kõigi isade koostisosad liites saame ühe tubli tüki, kes on kokku pandud järgmisest:
autost, telekast, ehitamisest, lehelugemisest, puude toomisest, söömisest, suitsust, õlust, saunast, koerast, kassist, magamisest, rahast, kingitustest, ristsõnadest,armastusest, musklitest, diivanist, tugitoolist, ahju kütmisest, rahast, raadiost,ühest musist, rõõmust, majast, kallist kodust, lesimisest, headest unistustest, tennisemängust, teatrist, jõust, telefonist, korvpallist, iseendast, toredusest, täringumängust, puhkamisest, lõbust, sõpradest, perekonnast,naljast, lastest, lapse suurest armastusest, ulakusest, nunnutustest, jäätisest, kommidest, piltidest,kohvist, kallist, uudistest....
Eks ajapikku see nimekiri täieneb...
AITÄH TEILE, ISAD!

11 november 2006



' SINILILL 2006

Sinilill õitseb aasal,
muru vaatab 2006 aastat.
Sinilill sinine on,
muru peal hüppab konn.


Emma-Leena

MINA KOOSNEN

Mina koosnen:

tagasihoidlikust ja tujukast plikast,
väga heast tantsijast,heast pinginaabrist,
kihvtist õpetajast,
toredast koolist,
mõnusast kodust,
lesimisest voodis,
headest sõpradest,
armsast emast-isast,

ja veel millestki aga ma ei mäleta eriti rohkem.
Emma-Leena

taluõue imelikud loomad


Nüüd taluõuel jalutavad koer,hobune ja kass,
toas samal ajal laua peal väriseb tass.
Neil loomadel kunagi ära ei kao jaks,
sest nad käivad koolis ja hindeks on neil kaks.
Tegelikult pole asi nii hull,
õues käratab öökull.
Vahel on neil mõtteid palju ,
vahel ka lõbusaid nalju.

Emma-Leena - ehk iseenda luuletus.

mardipäev

minul ei olnud mardipäeva,sellepärast et ma ei käinud marti jooksmas.
aga ma lugesin teie kirjutisi ja ma sain aru et teie käisite ja saite ka vist kommi,raha.
aga mul oli ikkagi tore.

emma

koduloomad

MINUL ON KODUS PALJU LOOMI,VÄGA PALJU.
Mis loomad teil on ??


Emma-Leena

ilus öööööö


On ilus öö,
ma tahaksin saada tööd.
Kuid ma ei saa,
sest ma ei vaata .

Emma-Leena

talveõpetajakene!!

Käes on talv ,
õpetajal palve.
Soovib tema saada talveõpetajaks,
kuid talvel on ka palve.
Tema tahab saada kooli lõpetajaks.!
Miks just mina ,
miks just mitte sina.
Kas sellepärast et,
et karu tahab saada mnämmat mett.

emma-leena

MINU NÄDALAVAHETUS

Minu nädalavahetus on/oli väga lõbus!
Laupäeval olin ma kodus,pühapäeval aga lähen /olin maale.
Käisin emaga laupäeval poes, sealt ostsin ma kleepse ja lilli isadepäeva jaoks.
Pühapäeval lähme aga maale ja anname vanaisale lilled.Muidugi on ju pühapäev"isadepäev".
Sellepärast annan ka mina oma isale hommikul kaardi ,lilled,kingituse.
ja siis ongi minu isadepäev ja nädalavahetus läbi!


emma-leena

Talvekene

Talv nüüd kätte jõudis,
ja lund nüüd nõudis.
Soovis ka ühte riidetükki,
ka mõnda koogitükki.
Et nüüd lund saaks,
kraaks,kraaks!!

10 november 2006

TUBLI KETLIN JA HELO LIIS!!!

tublid õpilased ,,ketlin ja helo liis!!!

te meeldite mulle väga,väga!

emma -leena

Mardipäev

Eile 9. novembril, õhtul käisin ma mardisanti jooksmas.
Me läksime kolmekesti- mina olin see esimene, Emily
oli teine ja Kadi oli kolmas. Esimesena käisime Põllu
tänaval. Me laulsime ja küsisime mõistastusi. Me saime
kommi.

Kadri

MINA KOOSNEN...

MINA KOOSNEN...



LUSTAKATEST SÕPRADEST
VAHEL VÄGA RASKEST ÕPPIMISEST
HEAST NÕIAST
HALVA MAITSEGA KEEDUKARTULIST
ROHELISEST MAJAKESEST
ARMSATEST LOOMADEST
PIKAJUUKSELISEST PLIKAST
KEHALISEST KASVATUSEST
PILTIDE JOONISTAMISEST
VALGETEST JÕULUDEST
SUVISEST SÜNNIPÄEVAST
KURBUSEST
MÕNUSAST KOOLIS OLEMISEST
IGALE POOLE REISIMISEST
SÜNGETEST ÄMBLIKUDEST
KÜLMAST JÄÄTISEST
KURJADEST KOLLIDEST
ROHELISEST VÄRVIST
MAITSVATEST PUUVILJADEST
SOOJUSEST
VÄRVILISEST VIKERKAAREST
SÄRAVAST PÄIKESEST
LÕPMATUTEST VÕIMALUSTEST
ILUSATEST LILLEDEST
VÄIKESTEST KIISUDEST
TILLUKESTEST KUTSUDEST
HOOLITSEVAST PEREKONNAST
MÕTLEMISEST
KUNSTILISEST KUNSTIRINGIST
MÕNUSAST MUDILAS KOORIST
HEADEST SOOVIDEST
HEAMEELEST
TUJUKAST PLIKAST
HÄSTI TOREDAST PINGINAABRIST
NÄITLEMISEST
HEADEST HINNETEST
LUGEMISEST
HELO LIISIST EHK ISEENDAST

kallis koolimaja 35


MEIE KOOL ON LÕBUS JA HEA,
VAHEL ON KA TARKPEA.
MULLE MEELDIB SEE KOOL VÄGA,VÄGA.
ET SAAKS LUND NÄHA!!!!!!
SELLES KOOLIMAJAS ON PALJU RÕÕMU ,
MÕNEL KOOLILAPSEL KÕÕMU.
TUBLI DIREKTOR,TUBLID ÕPETAJAD JA TUBLID ÕPILASED!!!!



EMMA - LEENA


Mina koosnen:

Luudest, nahast ja karvadest,
minu ema küpsetatud maitsvast piparkoogist,
ma koosnen ka riietest,
minul on ka vahest lõbus ja mõnus,
ma olen ka alati väsinud.

Kadri Villa


Mina koosnen.

Päikselisest vahel ka tujukast plikast,

maasikamoosist
ilusast kodust ja heaDest vanematest
emme tehtud purukoogist,

banaanist
heast tantsiJast ja joonistajast,

heast šokolaadist,
jäätisest, eriti aparaadi jäätisest
toredast suvisest sünnipäevast

loomadest
teatrist,

lilledest, lauludest, sõpradest, õppimisest,
teleka vaatamisest

raamatutest
ja vahest ka solvumisest ja unistustest.....
Janely


Mardipäev

Ma käisin marti jooksmas. Emme oli autojuht. Käisime kahe vanaema juures ja saime terve ühe kotitäie kraami .Kõigepealt saime 2 pakki kommi, siis jäätist ja mõtelge ometi - mõlemad Reigoga saime ka 25 krooni. Meile anti veel küpsist ja kaks pakki popkorni.Tahtsime ka naabri juurde minna marti jooksma, aga nad olid koolis isadepäeva peol. Siis oligi meie mart joostud.


Kätriin.































































































































koolitee

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!
Kooliteel meist igaüks kord sammub.
Koolitee on kümneid aastaid pikk.
Koolikotis pliiatsid ja kumm on,
algul aabits, pärast lugemik.
Koolikotis pliiatsid ja kumm,
kummiga saab kustutada vead.
Korralikul lapsel taskus kamm on,
kammiga ta kammib oma pead.
Kooliteel on isad-emad sammund.
Neile nüüd see tee on minevik.
Mõned nende õpetajaist ammu käivad teed, mil nimeks igavik.
Vana valge maja siiski püsib, endiselt on selles majas kool.Keegi
tänaseni vastab küsib ...

Henni otsitud luuletus

MINA ISE


Mina koosnen
pruunidest juustest,
koolist,
loomadest,
lauludest,
joonistamisest,
puuviljadest,
kollasest majast,
hubasest toast,
sõbralikkusest,
kurbusest,
sõbralikust perekonnast,
mõtetest,
oma sünnipäevast,
õppimisest,
pimeduse kartmisest,
armsast isast, emast,
suurest maiasmokast,
julgusest,
soojast jäätisest,
unistamisest,
jalgpallist,
lahedatest sõpradest,
sõbralikust pinginaabrist.
Ketlin


Mina koosnen

Kolmapäevaks pidime me kirjutama, millest me koosneme.
Mina koosnen nendest asjadest:

tagasihoidlikust tüdrukust
paljudest sõpradest
pidevast väsimusest
tahtest õppida
karate trennist
ema tehtud toidust
toredatest lemmikloomadest
muretsevast plikast
heast perest
suurest unimütsist
arvutihullust
maitsvatest pannkookidest
unistajast
väikestest tülidest
suurtest seiklustest
maitsvast jäätisest
heast kelgutajast
suure õe õpilasest
muusikasõbrast
reiside armastajast
filmiõhtutest
väikesest kadedusest
torisevast tüdrukust
teleka vaatamisest.

Nora

08 november 2006


MÕNDA MARDIPÄEVAST

Täna oli klassis tunda ja kuulda mardilaupäeva-eelset ärevust. Uuriti üksteise täpseid aadresse, päriti, kes kellega marti läheb jooksma, tunti huvi, kas üks või teine ikka õhtul kodus on. Kui me arutasime isadepäeva ettevalmistusi, siis pakkus Sannu, et igaüks võiks oma santimise saagi isadele kinkida. Aga mardipäev ja kombed on vanemad kui meie ning oleks ilmselt kombetu neid muuta oma suva järgi.
Mardipäev on 10. novembil ja mardilaupäeva peetakse päev enne mardipäeva. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju(2. novembril oli hingedepäev) ja mardipäev lõpetas hingedeaja.
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Kalendri-uurijad on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks.
Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu (kasekoor), sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks.
Linnades maskeeruti poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna.
Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, upsakaid. Mardi- ja kadrivitsa seostati eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis känguma, üksnes kask andis igal juhul tervist.
Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla.
Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus. Mardid alustasid ukse taga:
a) sissepalumislaulu ja koputamisega - sissetulemislaulus kirjeldati oma teekonda, paluti peretütrel "lõõtsuda lõke lõukasse". Tuppa astumisel teretati mõne vana ja traditsioonilise tervitusega, nt "Tere, jumal teie tuppa!". Mardiisa võttis tuppatulemisel kaelakotist peoga viljateri vm ja külvas põrandale viljaloitsu saatel.
b) järgnes martide tantsimine ja tantsulaul, millele liitusid laste ja käsitööde kontrollimine, loomade ja ametimeeste etteasted, mõistatuste küsimine vilja ja karja edendamiseks ja muu suhtlemine pererahvaga, samuti igat liiki mängud. Marditants oli pigem rituaalne liikumine või tammumine. Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.Vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või "Tooreks, terveks!"
c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust. Seejärel palub Mardiema endale lauluga riiet või lõnga.
d) mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt ande: liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm.
e) andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud (kehvad); enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud.Esmalt tänatakse andide eest, siis pöördutakse talupere iga liikme poole ja soovitakse viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne. Tänulaulu ajal võidi samuti külvata vilja põrandale.
f) hüvastijätulaul lõpetab mardiskäigu. Tavaliselt lauldi lahkumislaulu uksest väljumisel või õues. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasi tulla.
Andidega kotti ei tohtinud avada enne, kui majast välja oli saadud, muidu võis marte tabada halb õnn.
Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva.
Mardi-nimelistel (Marti, Martin, Martti, Marten, Märt, Mardi)oli eriline päev, neil tuli välja teha, kuid ka mardisandid külastasid heal meelel peresid, kus elas mõni Mart.
Tänapäeval võib linnas kohata ka röövmarte, kes mitte ei palu ande, vaid võtavad neid jõuga pärismartidelt - nendega tuleb olla ettevaatlik! Hea oleks, kui mardiperes oleks kaasas suur mardiisa, kes väikseid marte toetab ja kaitseb. Mardipere tegevused toovad õnne ja rõõmu ainult siis, kui need on enne hästi läbi mõeldud - siis täitub nii süda kui noosikott rahulolu ning andidega.
MAGUSAT JA RÕÕMSAT MARDISANTIMIST!
*kui klikkad pealkirjas olevale punasele sõnale, satud leheküljele, mille lõpus on punased laused, millele klikkides saad kuulata erinevaid mardilaule.

Tiiu Takutuust

07 november 2006


Pärnus on üks muul,
sinna sõidab tuul.
Muuli peale paistab valgus,
lõpuks sai sügisel algus.

Arlet Robert


Tahaksin

Tahaksin olla ma päike,
valgustada päevi ja öid.
Tahaksin olla ma vesi,
voolata meres ja jões.
Tahaksin olla ma lill,
tulp nartsiss või roos.
Aga praegu ma lihtsalt,
ei saa sest olen veel liiga noor.

Janely


SUVI VALITSEB



TALV NÜÜD TULI,
JA LÄHEB KA SUVI.
TALV KIBELES JA NIBELES,
ET SAAKS KORD TULLA.
TULI JA KATTIS ,PANI VALGE MAA,
TALV NÜÜD VALITSEMA KAH SAAB.
INIMESED NÜÜD SOOJALT RIIDES ON,
MUIDU KÜLM NEIL HAKKAB,
JA HAIGEKS NAAD JÄÄVAD.
MA ARVAN ,ET TALV SEDA KÜLL EI TAHTNUD.
KETLIN

06 november 2006


Minu Soomes käik.

29. okt. läksin ma emmega Soome. Järgmine päev oli juba lumi maas. Me olime
emmega nii ehmatunud, et juba lumi maas. Me läksime emmega kohe poodi.
Algul käisime söögipoes ja siis riidepoes. Riidepoes ostsime endale natuke soojemaid
asju, sest nüüd on ju talv ja lumi on maas. Ega siis ikka suveriidega ei käi.


Talv on käes ja lumi on maas.

Talv tuli ootamatult,
sügis läks joostes ruttu.
Lumi tuli lõpuks maha,
jalad jäidki mul maha.
Jalad maha kinni jäid,
ja luuletus mul meelde jäi.

Janely

05 november 2006


ÕUNAD

Sügisel punased õunad on puul,
minul sellest naeratus suul.
Ema teeb õuntest maitsva salati,
minule sügis meeldib alati.

Heike

04 november 2006


Lumine sygis!

Óngi sygis jälle käes,

sest lehed okstelt langend. Kas näed?

Sygisel juba lumi sadas,

suur auto tormi käes kaupa vedas.

Nii kiiresti tuli lumi maha,

sest kylm toi mulle kananaha.



Laura

Päikseline ja vihmane Crand Canaria

Sõitsin vaheajal koos perega Crand Canariale. Lennuk sõitis sinna 6 tundi ja tagasi natuke vähem.
Oma hotelli jõudsime päris pimedas. Meie hotelli nimi oli Parquemar ja asus see Palya del Ingles kuurordis. Hommikul esimese asjana jooksin kohe basseini. Ilm oli supper, päike paistis ja oli 27c. sooja. Saime ka paduvihma. Meie maja umber jooksid mustad kassid ja nõudsid syya,mõned andsid, aga tegelikult ei tohtinud.
Käisime Atlandi ookeani ääres ning liiva tyynides ka (liiv oli toodud Aafrika Sahhaara kõrbest). Siis käisime veel Sioux Citys - see oli nagu väike Ameerika kantri kyla. Seal oli: pank, poed, surnuaed, kirik, vangla ja palju hobuseid ja kauboisid. Meile esitati näidend aastast 1895. See oli väga põnev õhtu. Käisime ka C.Canaria pealinnas Las Palmases.
õppisin ka mõned hispaania sõnad.
tere-hola
äitah- gracias (graassias)
palun- por favor (por fabor)
tänan väga-muchas gracias (mutsas grassias)
nägemist,head aega- adios
tänav- kalle
9-nueve (nuebe) see oli meie maja nr.
0-10 nr.-cero(ssero),uno,dos
tres,cuatro(kuatro),cinco(ssinko),seis,siete,ocho(otso)nueve(nuebe)diez(diess)


Päikest kõigile!!!!!!
Laura


Blogiarhiiv