KUNSTI SAAB TEHA KOOS JA KUNSTI SAAB TEHA OMAETTE NOHISEDES - TUNDUB, ET MÕLEMAD VARIANDID ANNAVAD SUUREPÄRASEID TULEMUSI.
VAADAKE JA VEENDUGE NING KUI AEGA ON, TEHKE JÄRELE. ERITI SOOVITAN SEDA KRITSELDAMISE TÖÖD - SEE RAHUSTAB NÄRVE JA ANNAB HEA UNE.
TIIU TINDIPLIIATS
LAPSED ON VIIMASEL KAHEL NÄDALA ÜLLATANUD MIND IGAHOMMIKUSTE LILLEDEGA - SEE ON NII ARMAS JA VÕRRATULT ILUS. KALLID JA TÄNUD KÕIGILE LILLETOOJATELE! SUUR AITÄH!
TIIU ÕNNELIK
Neljapäeval toimus meil tunniplaaniväline kehaline kasvatus. Igaüks sai end liigutada just oma soovi kohaselt. Tekkisid mitmed kindla sooviga grupid, kes muretsesid vastavad vahendid ning asusid tegutsema. Käisin fotoreporterina mööda ilma ringi ja siin on kõik, mis fotokasilma ette jäi. Hääd vaatamist!
Tiiu Digikas
Täna toimus Rääma kooli kõrval olevas Niidupargis krossijooks, kus tuli läbi silgata 500 m pikkune metsalaalune kiiru-kääruline rada. Igas jooksus osalesid erinevate koolide 3. klassi õpilased - tüdrukud eraldi ja poisid eraldi. Pabinat oli palju ja jooksumaa tundus väga pikk. Helo isa andis nõu taktika osas ning see toimis suurepäraselt. Kõik jooksjad jõudsid lõpp-punkti väga kurnatult ja Nastja arvas, et ta magab ka kogu homse päeva - selline väsimus oli peale jooksu. Meie sõbralik tiim ergutas ja julgustas ning lohutas kõiki vapraid võistkonnakaaslasi. Joosti kaas, hüüti ergutussõnu ja kallistati finisis. Koolide järjestus selgub küll hiljem, kuid individuaaljärjestuses saavutasid nii mõnedki koha:
Lysu 6. koht, Karl-Sander 6. koht, Norman 4. koht ja Tom 2. koht - PALJU ÕNNE!
MEIE EDUKAS VÄLEJALGADE VÕISTKOND SAAVUTAS KOOLIDEVAHELISES ARVESTUSES OMA ÜHTLASELT TUBLI ESINEMISEGA II KOHA. HURRAA!!!
Kormoran ehk karbas on suur kõvera nokatipuga lind. Sulestik on tal tume, aga nii peal kui külgedel leidub ka valgeid laike. See hane suurune lind võib kaaluda umbes kolm kilo. Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid tema suled vettivad ehk saavad märjaks nagu kassi karvadki.. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel (vaata pilte!). Samuti suudavad kormoranid hästi lennata, kuid kõndimine on vaevarikas.
Selline vaevaline käimine on talle isegi nime andnud - kakerdaja. Kuna ta on kalatoiduline, siis on ta arvestatav konkurent kaluritele. Kuid temast on ka inimestele kasu olnud. Nii on ka kormorani liha söödud, ehkki see on tuim ja vajab pikaajalist keetmist. Veelgi huvitavam on fakt, et hiina kalurid on õpetanud kormorani kalu paati tooma. Et ta seda alla ei neelaks, on kaela ümber pandud metallrõngas.
Eestis kohtab pesitsevat kormorani merelaidudel ja seda viimastel aastatel järjest sagedamini. Tõenäolisemalt võib seda rahvasuus karbasena tuntud lindu näha aga tema läbirändel sügisel ja kevadel. Maailmas on kormorani levila väga lai ulatudes Põhja-Euraasiast Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, osa linde on kodu leidnud ka Põhja-Ameerikas.
Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama.
Looduskaitse alla ei kuulu. Teda kütitakse arvukuse piiramiseks.
Tondirahu saarel elab Eesti suurim kormoranide koloonia (2100 lindu). Nende väljaheidete tõttu kaob kogu rohelus – puud on raagus ja pleekinud ning saar on väljaheidetest valge. Ilmselt on saar oma nimegi saanud tontlike lindude järgi.
