KOOS ON TORE JA HÄÄ!

KOOS ON TORE JA HÄÄ!

27 mai 2007

PALJU ÕNNE HÄLLIPÄEVAKS!


ME KADRI TASANE JA MALBE,
TA HOOLSALT TÄIDAB IGA PALVE.
TA JOONISTAB MEIL ÜLIHÄSTI,
KA SIIS KUI TUJU RISTI-RÄSTI.

ON ÕUES MÕNUS LEHEKUU
NING SÕBRAD HÕISKAVAD JEH-HUU.
ME KADRIL KÜMNES SÜNNIPÄEV -
NÄE, ÕNNE SOOVIVAD ME KÄED.

SINU SÕBRAD



20 mai 2007

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!



ON PATRICK MÕNUS KLASSIVEND,
TAL NÄGU NAERUL IGA KELL.
NING JOOKSEB KIIRELT KUI GASELL
JA AJALUGU UURIB SELL.
SAAB PATRICK TÄNA KÜMME TÄIS
JA HOMME PIKEMGI VAST NÄIB.
SA KASVA, KOSU, KÜLL SIIS NÄED,
ET PISIMURED POLE MÄED.
PALJU ÕNNE!
SINU SÕBRAD

KUNSTI SAAB TEHA MITMEL MOEL


KUNSTI SAAB TEHA KOOS JA KUNSTI SAAB TEHA OMAETTE NOHISEDES - TUNDUB, ET MÕLEMAD VARIANDID ANNAVAD SUUREPÄRASEID TULEMUSI.

VAADAKE JA VEENDUGE NING KUI AEGA ON, TEHKE JÄRELE. ERITI SOOVITAN SEDA KRITSELDAMISE TÖÖD - SEE RAHUSTAB NÄRVE JA ANNAB HEA UNE.

TIIU TINDIPLIIATS

KAUNID KEVADLILLED, PALJU ARMASTUST!


LAPSED ON VIIMASEL KAHEL NÄDALA ÜLLATANUD MIND IGAHOMMIKUSTE LILLEDEGA - SEE ON NII ARMAS JA VÕRRATULT ILUS. KALLID JA TÄNUD KÕIGILE LILLETOOJATELE! SUUR AITÄH!

TIIU ÕNNELIK

ÜKS MÕNUS KEVADINE KEHALINE


Neljapäeval toimus meil tunniplaaniväline kehaline kasvatus. Igaüks sai end liigutada just oma soovi kohaselt. Tekkisid mitmed kindla sooviga grupid, kes muretsesid vastavad vahendid ning asusid tegutsema. Käisin fotoreporterina mööda ilma ringi ja siin on kõik, mis fotokasilma ette jäi. Hääd vaatamist!

Tiiu Digikas

KEVADINE KLASSIPILT



Neljapäeval toimus klassipildi tegemine. See on alati selline nostalgiline ettevõtmine - miski saab nagu läbi ja tekib tunne, et just nüüd peab kõikide sõpradega pilti tegema. Tegelikult ongi millegi lõpp - 3. klassi lõpp, kuid kindlasti mitte koosolemise mõnu lõpp. Nii et pildid albumisse ja järgmisel aastal samal ajal toominga alla - ikka pilti tegema!

Tiiu Klassipilt

11 mai 2007


GEORG-KASPAR VAHVA NUPUMEES,
AEG-AJALT GEORGIST PÕÕSA TEEB.
TAL SÜDA HELL, KUID NÄIDATA
EI TAHA SEDA MEILE TA.

TA NAERATUS ON MESIMAGUS
NING SPORDIS KÕIK ON ÜSNA LADUS.
TAL TÄNA KÜMNES SÜNNIPÄEV -
JA PÄIKE TERVITAB SIND, NÄE!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

SINU SÕBRAD


KALLID EMAD, EMMED, EMPSUD, MAMPSID ....

Aitäh, et oled alati olnud olemas.
Mitte pealetükkivalt.
Mitte nõudlikult.
Lihtsalt olemas.
Igal ajal, et anda nõu köha,
õigekirja, heade raamatute,
plekkide, Mozarti,
sõprade kinkide,
raamatukogu kasutamise,
ristsõnade asjus.
Alati.
Valmis otsekohe tulema, kui vaja.
Keegi, kelle najal nutta.
Kellele rääkida uudiseid.
Kellega koos naerda.
Kelle armastus ei lõpe.
Ükskõik, mida ma ka ei teeks.
Alati.

SINU LAPS

09 mai 2007

Glitter Maker


Täna toimus Rääma kooli kõrval olevas Niidupargis krossijooks, kus tuli läbi silgata 500 m pikkune metsalaalune kiiru-kääruline rada. Igas jooksus osalesid erinevate koolide 3. klassi õpilased - tüdrukud eraldi ja poisid eraldi. Pabinat oli palju ja jooksumaa tundus väga pikk. Helo isa andis nõu taktika osas ning see toimis suurepäraselt. Kõik jooksjad jõudsid lõpp-punkti väga kurnatult ja Nastja arvas, et ta magab ka kogu homse päeva - selline väsimus oli peale jooksu. Meie sõbralik tiim ergutas ja julgustas ning lohutas kõiki vapraid võistkonnakaaslasi. Joosti kaas, hüüti ergutussõnu ja kallistati finisis. Koolide järjestus selgub küll hiljem, kuid individuaaljärjestuses saavutasid nii mõnedki koha:

Lysu 6. koht, Karl-Sander 6. koht, Norman 4. koht ja Tom 2. koht - PALJU ÕNNE!

MEIE EDUKAS VÄLEJALGADE VÕISTKOND SAAVUTAS KOOLIDEVAHELISES ARVESTUSES OMA ÜHTLASELT TUBLI ESINEMISEGA II KOHA. HURRAA!!!

08 mai 2007

KORMORANID


Kormoran ehk karbas on suur kõvera nokatipuga lind. Sulestik on tal tume, aga nii peal kui külgedel leidub ka valgeid laike. See hane suurune lind võib kaaluda umbes kolm kilo. Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid tema suled vettivad ehk saavad märjaks nagu kassi karvadki.. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel (vaata pilte!). Samuti suudavad kormoranid hästi lennata, kuid kõndimine on vaevarikas.
Selline vaevaline käimine on talle isegi nime andnud - kakerdaja. Kuna ta on kalatoiduline, siis on ta arvestatav konkurent kaluritele. Kuid temast on ka inimestele kasu olnud. Nii on ka kormorani liha söödud, ehkki see on tuim ja vajab pikaajalist keetmist. Veelgi huvitavam on fakt, et hiina kalurid on õpetanud kormorani kalu paati tooma. Et ta seda alla ei neelaks, on kaela ümber pandud metallrõngas.
Eestis kohtab pesitsevat kormorani merelaidudel ja seda viimastel aastatel järjest sagedamini. Tõenäolisemalt võib seda rahvasuus karbasena tuntud lindu näha aga tema läbirändel sügisel ja kevadel. Maailmas on kormorani levila väga lai ulatudes Põhja-Euraasiast Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, osa linde on kodu leidnud ka Põhja-Ameerikas.
Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama.
Looduskaitse alla ei kuulu. Teda kütitakse arvukuse piiramiseks.
Tondirahu saarel elab Eesti suurim kormoranide koloonia (2100 lindu). Nende väljaheidete tõttu kaob kogu rohelus – puud on raagus ja pleekinud ning saar on väljaheidetest valge. Ilmselt on saar oma nimegi saanud tontlike lindude järgi.

02 mai 2007


ON KETU PIKK JA SIHVAKAS,
TA SPORDIS VÄGA SÄRTSAKAS.
ME POISTELE TA ÄRA TEEB,
NII JOOKSUS KUI KA "RAHVASTES".
KUID OMETI ON TÜDRUK TA,
NII KENA, HELL JA LUSTAKAS.
SUL PALJU ÕNNE SOOVIME
JA TEA, SIND KÕIK ME HINDAME!
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!
SINU SÕBRAD