KÄTRIINIL IKKA SÄDE SILMIS,
TA HÄÄLT MA TUNNEN KINNISILMI.
SEE HÄÄL KUI KELLUKESE HELIN
NING VAHEL NAGU KÕUEMÜRIN.

TA VALDAB HÄSTI VÄRVIKUNSTI,
JA TUNNIST POOL TA SEISAB PÜSTI.
ON RAHUTUD TA JALAD, KÄED,
KUID SÕPRU LEIAB IMEVÄEL.
SEL PLIKAL TÄNA SÜNNIPÄEV,
SUL OLGU ÕNNE - IGA PÄEV!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

SINU SÕBRAD

KAUNIST ALANUD KEVADET!

ABIKS ASTRID LINDGRENILE KIRJA KIRJUTAMISEL

Leidsin internetist mõningad head materjalid neile, kes on mõelnud proovida kirja kirjutamist Astrid Lindgrenile, kuid pole jõudnud raamatukokku vajalikku materjali otsima minna. Üks neist on täispikk referaat ja teine wikipedia lühiülevaade. Eriti soovitan referaati.
Tuletan veel kord meelde, miks selline rahvusvaheline ettevõtmine välja on kuulutatud ning millised tegemised koos kirja kirjutamise konkursiga veel kaasnevad.

Nimelt möödub sel aastal Astrid Lindgreni sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse mitmete uuendustega Astrid Lindgreni maailmas Vimmerbys. Avatakse uus Astrid Lindgreni muuseum, Tjorveni ja tema sõprade maailm, hotell ja veekeskus ning loomisel on mitmed muinasjutumaailmad. 10 aasta jooksul plaanitakse Vimmerby ja Hultsfredi piirkonda investeerida 500 miljonit krooni. Juubeliaasta 2007, mil Astrid Lindgren oleks saanud 100-aastaseks, algab uue Astrid Lindgreni majamuuseumi avamisega maikuus. See asub Näsis, kus on ka Astrid Lindgreni sünnikodu. Muuseumis võib näha väljapanekuid kirjaniku elust ja loomingust.

24. MÄRTSI SÜNNA

LAI NAERATUS JA TEDRETÄPID,
NING PAKSUD KIHVTID PUNALOKID -
AH, PIPI - TUNNEB ÄRA MEEL,
KUID EKSID, SEE ON DAVID - MEES!

ON DAVID SÕBER VÄÄRT JA TRUU,
TAL SALADUSTEKS KINNI SUU.
TA ABIVALMIS IGA KELL
JA ÜLDSE VÄGA MÕNUS SELL.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

SINU SÕBRAD

JÄÄPIRUKAS

Täna käis koolis külas teater "Lepatriinu", kelle kolmeliikmeline lõbus trupp esitas meile näidendi "Jääpirukas". Lugu oli lustlik, õpetlik ja hoogne. Kitarri saatel laulsid ning pidasid naljakaid kõnelusi Mehhikost pärit konn, mesilane ja suhteliselt "kõhna" jänes. Kuulsime häid kõnekäänulisi ütlusi ning sõnamängu. Vahepeal saime end ka ise liigutada ja kaasa rääkida. Jälle üks tore teatrikogemus.

Tiiu Teater

EESTI KEEL ON RIKAS KEEL

Juba nädala algusest saadik oleme tegelenud eesti keele imetlemisega. Miks imetlemisega? On ju tõesti ime, et nii väikese rahva keel on sajandeid püsinud, kestnud ja arenenud. Meie kohustus on hoida oma keel vaba slängist ja valdavalt inglisekeelsetest laensõnadest, mis nagu iseenesest kipuvad meie kõne- ja kirjakeelde sisse sulanduma. Nii pikeneb meie väikese rahva keeleiga veel sajanditeks. Meie keeles on väga palju täishäälikuid, mis muudavad keele heliliseks ja väga kauniks. Maailma keelte hulgas on eesti keel üks kaunimaid, seda just kõla poolest. Selles keeles on väga mugav laulda - eestlane on ju tuntud laulurahvas. Seda keelt õpitakse ka mitme suurriigi ülikoolides - miks? Kuna eesti keelega võõrriikides suurt midagi peale hakata pole, siis õpivad paljud seda keelt lihtsalt keele ilu pärast.
Ka meie otsustasime valida, missugune eestikeelne sõna tundub kõige kaunim. Sõnakonkurss oli pikaldane, aga tulemus oli äärmiselt ühtne. Eks võitis ikka see sõna, mille sisu ja kõla tundus kõige südamelähedasem - ARMAS. Lõppvalikute hulka jõudsid veel sõnad "lõoke" ja "armastus".
Et tuua esile eesti keele vigureid ehk kõnekäände, joonistasime kõnekäände piltidena. Nii said pildiks "vesi ahjus", "pead kaotama", "jalag selga võtma", "kärbseid pähe ajama", "ninapidi vedama" jne. Täna jätkasime veidi vähem tuntud kõnekäändude ja väljendite mõistatamisega - tuleb välja, et iga kõnekäändu saab väga mõistusepäraselt lahti seletada. See oli päris lõbus tegevus.

Tiiu, kes ei aja kärbseid pähe...

13. märtsil käisime kogu 3a seltskonnaga Pärnu Kontserdimaja lastekontserdil "Vigurvänt". Alguses näidati vahvat ja üsna uut multifilmi "Väike lühinägelik boamadu". Selle filmi peamõte seisnes selles, et lugemine aitab elus palju tõhusamalt hakkama saada - kindlasti oli sealt muudki tarka kõrva taha panna. Meie kõrvu hellitasid muusikaga neli meest, kes esinevad küll valdavalt kvartetina (nelik), kuid pundi nimi oli hoopis "Trio naturale". Sõna "naturale" viitab sellele, et mehed kasutavad muusika tegemiseks ainult naturaalpille - tromboon, akordion, kitarr ja mandoliin. Nad esitasid klassikatöötlusi, kerget džässi, eesti, soome, inglise, vene, saksa ja prantsuse rahvaviise vastavas keeles.

Vigureid ja kõnekäände täis pikitud etteasteid pakkusid tuntud klounid Piip ja Tuut.

Tiiu Kohalviibija

EMAKEELEPÄEVA TEADMISTEVÕISTLUS

Täna - 14. märtsil - on emakeelepäev. Selle päeva tähistamiseks toimus meie koolis teadmistevõistlus. Meie klass võistles 3b klassiga. Teadmistevõistlus toimus viienda tunni ajal ning kuna mudilaskoor jäi ära, said kõik ka võistlusest osa võtta. Lõpuks jõudiski kätte viies tund - kõik pabistasid ja närveerisid. Lõpuks võistlus algas. Kokku oli 9 küsimust - kolm eesti keeles, kolm matemaatikas ja kolm inimeseõpetuses. Küsiti küsimusi Andrus Kivirähki kohta ning oli ka poolitamist. Inimeseõpetuses küsiti Eesti Vabariigi ja rahatähtede kohta. Kui võistlus oli läbi ,teatati kohad - võitis võistkond number 2, teiseks tuli võistkond number 3 ning kolmandaks tuli võistkond number 1. Meie klassi võistkonnad olid võistkonnad number 2 ja 3. Oli väga tore päev.

Helo Liis

- Get Your Own

- Get Your Own

TÜDRUKUID ON MITUT MASTI,

KÕIK EI MAHU ÜHTE MESTI,

SEE JUST ONGI ASJA VÕLU,

IGAL ÜHEL OMA ILU.

MÕNEL NEIST ON SALE PIHT,

TEISEL VEIDI KAUNIM RÜHT,

ÜHE NAERUST KAJAB MAJA,

TEINE VEIDI TOETUST VAJAB.

KÕIGIL AGA RÕÕMUS MEEL,

SELTSIS ON JU SEGASEM.

OLGU IKKA NAERU, NALJU,

TEILE ÕNNE PALJU, PALJU!

POISID

AASTA LIND

Meie eesti keele töövihikus on üks harjutus, kus kirjutatakse valgest-toonekurest, kes valiti 2004. aastal aasta linnuks Eestis. Selles harjutuses oli juttu ka ornitoloogidest, kes tegelikult on siis linnu-uurijad, -vaatlejad, -kaitsjad jne.

Aasta lindu on Eestis valitud alates 1995 aastast. Aasta linnu valib Eesti Ornitoloogiaühing. Aasta linnu valimise eesmärk on tähelepanu pööramine valitud linnuliigile - põhjused valikuks võivad olla erinevad (suur arvu vähenemine või hoopis silmapaistev levik Eestis). Lingil, mis peitub sinise sõnapaari all, saad sellest ühingust ja selle tegemistest rohkem teada. Seal on juttu ka projektist "Aasta lind".

Aasta lindude loetelu:

2006 - hänilane

2005 - kanakull

2004 - valge-toonekurg

2003 - harakas

2002 - kodu-või põldvarbalne

2001 - kiivitaja

2000 - suitsupääsuke

1999 - kirjurähn

1998 - must-toonekurg

1997 - sookurg

1996 - suurkoovitaja

1995 - rukkirääk

Igast linnust saad lähemalt lugeda aadressil www.bio.edu.ee

Tiiu Tihane

Vabandust eelmise lingi pärast! Ma loodan, et saa tuleb kohale:

[url=http://www.fodey.com/generators/animated/talking_squirrel.asp][img]http://r3.fodey.com/1a0e15821d2414344b49f04c3e2870a14.1.gif[/img][/url]

mäng

Üks tore mäng!

PLIIATSIKUNST

Teisipäevases kunstiõpetuse tunnis püüdsime pliiatsiga teha veidi ruumilist silmapetet - nimelt üritasime pliiatsiga kujutada sügavikku ja kõrgendikku. Õppisime aru saama hariliku pliiatsi hingeelust - millal saab temast tumedat tooni välja võluda ning mil moel saab seda tumedat tooni toonide võrra heledamaks muuta. Henni rääkis välja ka kunstikooli tundides õpetatud saladused ja kogu omandatud teadmiste-oskuste juures saime valmis just sellised proovipildikesed.

Tiiu Pliiatsitina

PEHMED JA KARVASED

Täna puhuti soki-ja kindanukkudele eluvaim sisse. Lisaks nukkudele külgepoogitud pudi-padile võeti appi ka näpud, mille abil moondati nägu, liigutati suid või asendati juukseid. Kiirelt mõeldi välja väikesed lühietendused ja dekoratsioonid ning teater oligi avatud. Vahvad ja lustlikud olid kõik esitused. Lihtsates asjades peitub sageli suur rõõm! Aitäh kõigile tegijatele!

Tiiu Teater